Joomla! Volunteers Portal

Kiisu jälgib bussipeatuses olijaidEsmaspäev. Uus nädal. Kuigi taevas on pilves, on hommikul bussi peale minnes juba päris valge. Külmad on ka taandunud. Hommikul oli -8 ja päikesetõusu ajaks vajus see -10 peale, aga no igati talutav
Tööpäev kulgeb sahistamiste varjus. Ülemus on omadega suhteliselt sassis, et mida võiks või peaks tegema. Samas saame mõned plaanid paika seatud.

.

.

JaanTeisipäev. Ärkasin 5:30 üles aj uni ei tulnud kuni äratuskellani 6:45. Ma ei tea ise ka miks, magasin ju teises toas, et laps ei saanud kuidagi segada. Tänu varasemale ärkamisele sain asjad kiiremini valmis ja jõudsin tööle bussi võrra varasemaga. Tegelikult oli see isegi hea, tahtsingi tootmishoone peal mälestuseks jäädvustusi teha. Ehk siis, kui tööle jõudsin, võtsin fotoka ja kolistasin kogu maja läbi.
Tööalaselt oli põhitöö kogu kontserni emailide üle viimise muretu tagamine uuele süsteemile, jah, see võttis ikka korraliku aja, aga valmis sai.
Laps sai õhtul varem magama, nii väsinud oli teine. Vaatasime siis kajaga natuke jalgpalli ja keerasime ära põhku, mina lapsevalves.
Täna oli sõbrapäev. Sellekohane teema {showhide title="seal." changetitle="Sulge."}

Mingi pildike aastast 2003Meie maal ei paista sõbrapäev just eriti moes olevat. Helistajaid oli null ja sotsiaalmeediaski oli õnnitlemine suhteliselt tagasihoidlik. Ja ega ma isegi eriti aktiivne õnnitleja ei olnud.
Töö juures oli kerge tähistamine. Mina tõin kihilisi koogikesi ja jõime veini mis oli mingi firma jõuludeks Margele kinkinud. Keegi oli ka mulle laua peale kommikese pistnud – ilma kirjakeseta, aitäh talle
Samas aga omadele said lilled ja plaanisin neile kerge koogiõhtukese. Panin juba eelnevalt selleks Villa Margarethas lauakese kinni. Võtsin naise ja lapse auto peale ja sõitsin kohale (nemad ei teadnud kuhu minek on). Aga asjadega on ikka nii, et kui midagi ilusat plaanid, siis see nii ilus ikka olema ei saa... Esiteks ei leidnud Kaja endale menüüst ootuspärast. Ilma magusata ta muidugi ei jäänud, aga ikkagi. Kadi oli päeval vähe maganud ja selletõttu oli ta üsna jonnakas ja valjuhäälne. Sel juhul tuleb talle rohkem vabadust anda, aga see tähendab et tema kõnnib ringi, ja siis peab tal kogu aeg silma peal hoidma... Noh, vähemalt on sõbrapäeva puhul papa ikka midagi ka teha üritanud mitte niisama kodus passinud

{/showhide}

Hää vein!Kolmapäev. Kesknädal. Kõik ootavad et midagi juhtuks aga mitte midagi ei juhtu Õhtukohvil joome eile järele jäänud veini ja kutsume ka Sassi. Sassil aga oli eilse sõbrapäeva puhul oma aetud veinike kodust kaasas ja nüüd ta tõi siis selle meile, lisaks Noh, koduveini kohta igati hää, aga mitte päris minu maitse. Samas enamusele meeldis see rohkem kui meie eilne viinamarjavein millest mina suisa vaimustunud olen (One, Ribera Del Duero, Reserva 2002, Spain). Igatahes kohvilaud lõppes kerge veiniuimaga :P

.

Värviline taeva-maailmNeljapäev. Ma ei jõudnud kohvigagi lõpuni kui Kaja lapsega üles tuli. Laps lihtsalt ei jäänud enam magama ja nii nad pidid üles tuelma. Ega siis midagi, täna lapsel kaks magamist vaja teha.
Tööl kõik toimetavad ja üritavad vaikselt oma tööd teha. Aga õige ta ju on ka, paanitseda pole seni midagi kuniks palgad ära makstakse
Kohati olen ikka tõsine oinas. Kui tuludeklaratsiooniga tutvuma kutsuti, vaatasin et KÕIK on kombes. Ootasin õiget päeva et kinnitada saaks. Tuli õige päev, vaatasin andmed üle ja tõdesin et sel aastal ei saa muhvigi tagasi. Kahju kohe. Aga siis Kaja arvas et noo, maksan ju eluasemelaenu, et kas siis tõesti midagi tagasi ei saa. Vaatasin asja üle ja tõdesin – tõesti neid andmeid pole. Kolistasin panka ja kandsin andmed üle. Pilt muutsu ilusamaks: 300 EUR tagasi. Aga siis turgatas veel kirikumaks, võtsin kogudusega ühendust ja sain ka sealt vajalikud andmed. Tagastatavat summat see oluliselt ei tõstnud, aga pisut ikkagi Seega, mina saan tagasi pisut peale 300 EUR Aitäh Kaja, et kaasa aitasid mõelda.
Õhtul käime vanaemal haiglas külas. Tal oli täna operatsioon, sai uue puusaliigese. Vanaema oli kuidagi väga särav ja jutukas, hindasin kohe, et tema vererõhk on kõrgem kui tavaliselt
Prismat külastasime ja pärast külastasin ka Helgit. Läks teine oma albumite näitamisega nii hoogu, et ma ühel hetkel tõusin püsti ja ütlesin et tulen selleks mõni teine kord kui rohkem aega on

Stiilne mantelReede. Päikene paistab ja seda üsna teravalt, juba varahommikust saati. Külma on kümne kraadikese jagu. Jah, mitte midagi pole nagu kirjutada
Õhtul kodu jõudsin, oli meil maja külalisi täis, nii suuri kui päris väikesi – sügislapsed oma emmedega. Aga kaua ma nende seltsis olla ei saanud, aeg oli minna Madisega püsse paugutama.
Saime Madisega Kauburi juures kokku ja sisenesime lasketiiru. Mõningaste viivituste kiuste tehti meile algtõed selgeks ja madis lasi püstolist esimesed viis pauku, siis mina. Vaatasime tulemused üle. Täna võisin oma saavutusega palju rohkem rahul olla kui eelmine kord. Järgmised kõmakad lasime juba püssist. Sellega oli sihtimine palju lihtsam ja relva käes hoida mugavam. Madis sai ka oma esimese kümne kätte. Edasi mina kõmmutasin ainult püstoliga, Madis mõlemaga. Lõppkokkuvõttes võib öelda et meiega ikka jamada ei tasu, saame pihta küll ja tekitame korraliku vigastuse kui päris otsi ei saa :P
Kui kodu tagasi jõudsin, olid tited veel siin, ka Lille oli tulnud. Ja nende pisikeste tähe all enamus õhtut lõpuks kulgeski. Pildirida.

Reijo ühe aastaneLaupäev. Lähen hommikul emale haigla juurde järele. Ta oli tulnud vanaema külastama ja ühtlasi ka Reijole külla. Aga et külla minekuks oli aega, siis otsustasime ka Sepa turule minna. Kaja ja ema lappasid ringi, meie Kadiga õppisime trepist käimist. Tulemuseks oli see, et käsipuu najal saab Kadi ka ise trepist üles Enne kui ema Inna juurde viime käime pereleivast läbi, võtan siit hunniku ajalehti ahju tule alustamiseks ja ostame välja ka tordi Reijole viimiseks.
Kõhud on tühjad. Kajal on aga burgeri isu, seega teeme peatuse McDrives. Mina aga tahaks kebabi, selleks sõidame Citysse. Kadi magab auto juba pikemat aega, seega kui maja juurde jõuame sööme söögid lõpuni ja siis ärkab ka laps
Kodus sai tehtud kerge uinumine. Laps ju öösel pisut tramburaitas ja uni tappis koledasti. Ja siis – Inna juurde Reijo sünnipäevale.
Sünnipäev oli suhteliselt igav. Suurest tulema pidanud rahvasummast tulid kohale vähesed. Kadi ka väsis siin hirmsasti ära ja muudkui jauras. Kaks korda üritasin teda magama saada aga see ei õnnestunud ikkagi. Pildirida.
Peale sünnipäeva viin omad kodu ja sõidan haiglasse vanaema külastama. Poolteist tundi läheb nagu niuhti! Aga noh, ta ei hädaldanud ega midagi, pigem isegi lõbus oli

Suusamaratonil OtepäälPühapäev. Täna öösel oli üks detailsemaid ja teguderohkemaid unenägusid. Sai esinetud suurele rahvahulgale mingite akrobaatiliste toimingutega, ma ei oska isegi seletada :P Lisaks tantsisin ühe võõra naisterahvaga peotantsu ja temaga pidime ka Atlantisesse minema, aga see jäi ära. Teine unenägu oli kalapüük. Pisikene kala konksu otsas sain merest suure püüdjate hulga vahelt palju suurema kala ja vinnasin selle ka kenasti kaldale. Ei tea kas see on nüüd miski hea enne?
Puhkepäev, aga magada ei saa. Lubasin Madise viia {showhide title="Otepääle suusamaratonile." changetitle="Sulge"}

Madisel oli plaan sel aastal uuesti suusamaratonile minna, et teha tagasi eelmisel aastal finišisse mitte jõudmine. Et ta aga ei tahtnud eribussiga minna, kuna too jõuab mitu tundi enne starti, siis ta palus mind, et äkki viin ta kohale. Olin nõus.
Madis saabus autoga poole kaheksa asemel 7:45 ja Otepääle jõudsime ikkagi tema jaoks liiga vara – 15 minutit enne starti. Saime autole kenakese koha kohe stardi lähedusse, kuigi politseinikud tahtsid meid suunata ajutisse parklasse juba enne Otepääd (Madis lihtsalt rääkis nad ära). Sealt oleks olnu ligi kaks kilti stardini...
Välja polnud temperatuuri poolest just eriline talv - -4 kraadi. Samas aga puhus lageda peal hirmus vinge tuul mis käis minu litsatest autosõidu riietest väga kergelt läbi. Kui ma alguses mõtlesin et sõidan kohe kodu tagasi, siis trotsides külma, otsustasin et ootan stardi ära – äkki on see mul esimene ja viimane kord
Vantsisin natuke Madise sabas: viisime ära riidekoti, Madis kergendas ennast ja siis vaatasime koos starti. Stardipauguks oli miski tunnusmuusikalaadne võnge kõlarites, ei mingit uhket stardipauku. Ilus oli vaadata kuidas suur mass liikvele läks. Ja ega rohkemat polnudki kui et mina läksin auto poole ja Madis starti.
Õhtul Madis helistas miski 19:10 ja ütles et jõudis kenasti finišisse umbes pool tundi tagasi. Seega, Madis tegi asja ära! Kodulehe andmetel oli tema sõiduaeg: 9:17:27.
Lõppu pisike kommenteeritud pildirida.

{phocagallery view=category|categoryid=7|limitstart=0|limitcount=0}

{/showhide}
Täna käisime ka Põltsamaal.{showhide title="Sügislapsed tegid seal koosistumise." changetitle="Sulge"}

Kadi pallimere akna pealKaja Facebooki kommuun Sügislapsed 2010 korraldasid Põltsamaal kokkutulekut. Kuigi räägiti järjest halvenevast ilmast, läksime sinna ka meie. Võtsime poest viinamarju ja tee peale näksimiseks saiakesi ning hakkasime sõitma.
Kohale jõudsime pisut peale õiget aega ja läbi ukse kuulsime kuidas kokkutulijad üksteist tutvustavad. Viimastena saime tutvustada ka endid. Kokku oli tulnud 13 peret, väga vähesed koos mehega. Ruumi oli siin nii palju et rahvast oleks võinud kokku tulla kaks korda rohkem. Enamus juba tundsid üksteist, mina aga vastupidi, mõnda näo järgi ainult teadsin
Rahvas liikus pidevalt ringi, lastel lasti olla nii kuidas nemad olla tahtsid. Põhielu käis kas köögis või pallimere nurgakeses. Kokkuvõtvalt ega siin midagi erilist ei toimunudki, lihtsalt et lapsed õpiks üksteisega suhtlema ja et emmed saaksid omavahel pajatada.
Väike perfomanceKui enamus lastest olid enamasti vaiksed, siis Kadi oskas kaks korda korraliku nutu maha panna. Esimene laks oli pallimere toas. Üks poiss tegi siin lihtsalt ülikõva häält ja meie tsarinnale see meeltmööda ei olnud, võttis vist isiklikult. Igatahes nuttis ta ikka täiest südamest ja pallimerre enam minna ei tahtnud Teine laks oli lava peal. Kadi seal askeldas ja siis seesama poiss tuli ja lükkas teda natuke, kaks korda. Meie hellik lasi samasuguse kisa lahti, pani käed näo peale kokku ja oli tegelikkuses päris põnev vaatepilt Jah, aga kaua me tal nutta ei lasknud, tegime ikka väikese kalli ja lohu-lohu
Olime vist seal poolteist tundi. Nii kui riided selga saime, et lahkuda, avastati et grupipilt on tegemata. Tegime siis ka selle pisiasja ära
Ideeliselt nagu midagi ju ei toimunud, aga mõnus väljasõit oli see siiski. Parem ikka kui igapäevaste koduseinte vahel muneda Pildirida.

{/showhide}
Põltsamaale minnes algas peale Laevat suur tuisk ja lumesadu. Arvasime et tagasiteel on kogu tee tuisune. Aga, ei olnud, jällegi kuni laevani, ja siis oli kõik taas ilus.
Ja nüüd tulen tänaöise unenäo ja Põltsamaal toimunud titemammade kokkusaamise seoste juurde. Ma pidin seal kohapeal istuli kukkuma kui seesama unes tantsutatud naine oli oma lapsega kokkutulekul! Tagasiteel rääkisin sellest ka Kajale, tuleb välja et ta on ühel kokkutulekul olnud, seega ma ideeliselt olen teda ikka varem näinud... No aga sellist juhust pole nagu enne olnud.
Tartus maandusime Lõunakeskusesse. Sõime siin, ostsime mulle pisikese sünnipäevakingituse ja käisime Rimis nädala toidukraami ostmas.
Õhtul käisin ka vanaema Maarjamõisas külastamas, täna olin siin suisa kaks tundi...

EU mingi veidra direktiivi tõttu peab olema kasutajal võimalus küpsiste lubamiseks kodulehel. Teadmiseks, et mingit ohtu need sulle minu lehel ei tekita. To find out more about the cookies we use and how to delete them, see our privacy policy.

  I accept cookies from this site.
EU Cookie Directive plugin by www.channeldigital.co.uk