Joomla! Volunteers Portal

Väike konnakeEsmaspäev. Haaa, haaa! Nägin Lindsay Lohanit täna unes, aitas maal autofurgoonist asju maha laadida
Hommikul astun midagi aimamata õue ja avastan et ka meil on nüüd lumi maas! Paar päeva juba igal pool mujal, va Tartus, kõik kelgutavad. Noh, nüüd siis, ideeliselt, saab ka meil kelguga välja minna, pisut vähe teda veel on, aga kannatab ära.
Õhtul on füsioterapeudi aeg. Seekord jõuan kenasti kohale, suisa 20 min varem Vahetan riided ja jään ootele. Ja kui olen kabinetti saanud, algab murdmine Alustuseks saan kuumakoti seljale. Edasi hakatakse elektriimpulssidega seljal selgroo juures olevate lihaste „trenn.“ Üldjoontes selline imelikult ebamugav toiming, aga kui aitab, siis kannatame ära Lõpetuseks läheb kondiväänamiseks. Kohati on asi nii karm et ma olen nõus ka Kennedy mõrva üles tunnistama Õnneks jään ellu ja lõpptulemus on tegelikult mõnus ja lõõgastav.
Kaja on täna lapsega külapeal. Seega ma kodu ei kiirusta vaid jalutan mõnuga. Helistan Madisele ja uurin kuidas tema nädalavahetusel toimunud sünnipäev sujus. Ja siis helistan veel Jaanusele, vanale heale ülikoolikaaslasele ja uurin kuidas tema eluke veereb.

Pereleiva sisehoovTeisipäev. Vaat kus hommik! Töö juures vöötraja ees: tuleb minuvanune naisterahvas, räägib telefoniga ja jalutab vöötrajale. Siis märkab et on punane ja autod tulevad, keerab ringi ja tuleb tagasi. Foor läheb jalakäijatele roheliseks, autod seiskuvad, läheme üle vöötraja, nii kui vasakult tulevate autode raja oleme ületanud, annab punase tule all autojuht gaasi ja hakkab sõitma, ise seejuures rääkides telefoniga! Mõelge nüüd, kaks sarnast, TELEFONIGA RÄÄKIMISEST tulenevat liiklejate MITTE TÄHELEPANEMIST! Telefoniga rääkimine VIIB tähelepanu pahatihti mujale ja nii ei saa imestada et seadusega keelatakse liikluses telefoniga rääkimine ära.
Kohvikuid haldav AS Pere restoranid on kuidagi AS Perega, ehk mulle tööd pakkuva firmaga, seotud. Hetkel on seal ärevad ajad ja tükkideks jaotamine uutele rentnikele. Selle kohta on tänases Tartu Postimehes ka artikkel. Artikli sisu ma enam-vähem teadsin, aga huvitav on lugeda kommentaare. Kommentaarides võib leiduda asju mida muidu ei tea, pahatihti võib neil isegi tõepõhi all olla. Aga eks me näe mis ja kus ja kuidas. Artiklit saab lugeda SEALT.
Zizu.ee pakub jällegi miskit laskepaketti. Seekord pakett kahele. Minu teada ei ole Kaido kunagi püssi kõmmutanud, seega teen ettepaneku koos minna ja ta on nõus Nüüd siis vaja aeg kirja saada Päikesetõus minu tööaknast

Kolmapäev. Täna on kuni viis soojakraadi. Pidevalt sajab lörtsi, maa on täis lobjakat, autoteed porilompe.
Peale tihedat tööpäeva sõidan bussiga alla linna. Kaja tuleb lapsega arsti juurest ja tahab minna edasi küünetehniku juurde. Ilm on ääretult vastik ja Riia mäest tuleb sulavee-jõgi alla. Seega torman vankriga esimese ettejuhtuva bussi peale ja vähendan jalavaeva Riia mäe peatuseni. Vastik-vastik-vastik!
Õhtule teeme sõidu Prismasse. Panen lapse riidesse ja süles hoides pühin auto lumest puhtaks. Paras katsumus kui ei taha last löga sisse maha panna Kohtumaja parklast võtan Kaja peale ja käime poes ära.
Kaja käis siis lapsega korralisel ülevaatusel. Kõik muidu nagu okei, aga kaalus pole me mitte grammigi kahe kuuga juurde võtnud! Pikkuses küll – 2 cm. Arst ja õpilane vaatasid ja arutlesid ja ei osanud midagi kosta. Muidu ju nagu kõik on proportsioonis, lisaks ju ikka süüakse ja ka väljaheidetega ei paista probleeme olevat.

Neljapäev. See pasasadu jätkub! Must maa ja vihmasadu oli vist parem variant kui praegune.
Telefon otsustas mu täna hommikul jälle hätta jätta. Ehk - ta ei äratanudki mind. Ise ärkasin 8:06...
Töönädal on olnud täis detaile ja isegi pinget. Kohati on tegemist kole palju. Aga õnneks pole kõik probleemid esimese astme lahendust vajavad.
Käime Zeppelinis. Kajal on juba vist teist aastat järjest soov ikkagi kardinad elamises välja vahetada. Kui ma varem seisin sellele vastu, siis nüüd enam mitte. Selle koha pealt olen tüüpiline mees – minu jaoks näevad olemasolevad piisavalt asjalikud välja Zeppelinist me midagi erilist ei leidnud, Kaja isegi ei küsinud ühegi kohta mu arvamust

Muudkui sajab midagiReede. Saastasadu jätkub. Õhtuks lubatakse taas külmakraade ja nädalavahetusel isegi alla kümne miinuse. Ma ei julge uskudagi. Viimasel ajal räägitakse pidevalt külmakraadidest mida tegelikkuses ei ole. Ma juba kahtlustan et tegu on poliitilise valetamisega et suusatamise etapp Otepääl ära ei jäetaks – suur hulk raha jääb ju muidu tulemata :P
Erkki käib täna Tartus. Majandame jätkuvalt serveripargi täiustamisega. Kui ta ühe paiku lahkus, tegin kiiremad asjad ära ja lõpetasin tänaseks töö. Hea juhusena õnnestud pereleiva autoga kiirelt kodu saada.
Kodus asjad kokku, Inna juurest läbi ja Tõrva. Algatuseks maandusime minu ema juures. Sõime kõhud täis ja aitasime tal end ja tema eluruume üle lugeda
Kaja ema juures saime ka törtsukese olla. Käisime poes ja maandusime onupere juurde. Söögid-joogid, vein ja lisakülalised, pooltapvad saunamõnud, telekas ja häälekad tited – kogu õhtune idüll. Kodu saime sealt liitunud külalistega, oma autoke jäi hoovi homset päeva ootama.

Pildike Kaja vanaema sünnipäevastLaupäev. Laps ei lase magada. Kolmandik ööd on uni, teine kolmandik rabelemist ja kolmas kolmandik igasugu vääksumist. Ja lükiti saab siis ka und nähtud. Mitu erinevat unenägu väga erinevatel teemadel, {showhide title="ilusad ja detailsed:" mousetitleistitle=true closeonclick=true titleasspan=true}

  • astun töö juures tuppa, kaks meest tõstavad mu asju kokku – mind koondati ära. Uus itimees olevat neil olemas, üks meestest kolib minu tuppa ja teine kõrvaltuppa. Ega mul muud polnudki kui hakkasin asju kokku tõstma. Jõudisn neile öelda et oma vana töö läpaka ostaks ma kaasa, nad olid sellega nõud, teevad enne asjadest koopia. Ja siis hakkan mingeid veidraid kaustikuid kokku korjama et need kodu tassida;
  • Mingi võõras linn, munakividest tänav viib mäkke, majad on kahel pool ebakorrapäraselt. Tänaval käib melu. Müüakse tilulilu ja ma leian midagi mida mul just vaja oleks. Esimesed küsivad üle kolme euro, pean kalliks. Eemal küsitakse üks euro. Minnakse õiget müüjat otsima, mina aga avastan et mul raha polegi ja lähen otsin mõnd tuttavat kellelt saaks laenata. Mäe otsas on venelased kes tantsivad eesti rahvatantse Lõpuks leian Kermo kes siis euro laenab;
  • Oleme Kaja ja Kadiga lõvel. Telekas käib, õhtu, väljas pime ja sajab. Näeb väljas väikest last ja arvan et ta on kellegagi ajalehtede järele tulnud. Mõni aeg hiljem näen jälle ja see tundub kahtlane. Ütlen Kajale et uurin asja. Lähen välja, poiss mängib mingi roheka klaverikesega, ise läbimärg. Kutsun ta tuppa, natuke arglikult tuleb. Üritan temaga rääkida aga ta on piisavalt pisike et mitte veel osata. Väike poiss on krässus mustade juustega ja seljas on pruun kampsun, muud enam ei mäleta...{/showhide}

Päevaplaan näeb ette Kaja vanaemale sünnipäevale minekut. Sinna tuleb ka Kaido vend oma perega.
Järgmine etapp on Innaga Lõvel käimine. Aga ma loll oskan maja võtmed maha jätta, seega läheb siin eriti kiiresti. Inspekteerime puukuuri seisu, tõstame sinna tühjade purkide laadungi ja sõidame linna tagasi.
Peatus vanaema juures. Toome talle erinevaid puid, ajame natuke juttu ja lahkume.
Ootehetk ema juures. Sööme kõhud täis ja ootame Kaja kõnet lahkumiseks.
Kaja käis tuttavate juures kus üks voodihaige vana naine. Naine tahtis Kadile kingitust teha. Riiulil oli kolm nukku millede vahel Kaja pidi leidma meeldivaima. Tuleb välja et need on eelmise EV aegsed nukud! Seega on lapsele nüüd üks igivana ajalooga nukk
Tee Tartusse on lumesajune. Ja Tartu on lumine! Ometi
Teel kodu laps magas. Linnas ta ärkas ja siis ta pidevalt virises ja vigises, mitte miski ei meeldinud. Paistab et hambad teevad valu ja ei lase olla. Söönud on ta ga hiiglama vähe täna. Kardan juba järgmist ööd...

KiisuidüllPühapäev. Kelgutama! Sellest teema {showhide title="SIIN" mousetitleistitle=true closeonclick=true titleasspan=true}

Perepildike lumistel nõlvadelNädalavahetusel sadas lund ja seda ka Tartus Plaan oli selgeimast selgeim: kelgutama! Pühapäeva lõunaks olime mudilastega Pargi tänava küngaste otsas. Kui meie, suured, oma kelgutamishooaega ei avanud, siis Kadi ja Reijo küll Lapsed kippusid kelkudel pidevalt lösakile vajuma Kadi sai veel püstipoole aetud, Reijo aga vajus kohe selili Aga sõitu nautisid mõlemad, täiel määral, ja seda nautisime ka meie, lapsevanemad. Matkasime seal oma pool tundi. Lapsed, need olid ju kui nukud, istusid kelgul, meie ülejäänud saime aga joosta üles ja alla korduvalt :P Jäädvustasime laste elu esimese kelgutamise ka pildis, neid näeb SEALT.

{/showhide}
Ja ei saa jätta mainimata et liikluse must kroonika on nii must, et seda ei taha kohe enam kuulatagi...