Joomla! Volunteers Portal

Kadi joonistusvalmisKadi. Kasvab vaikselt, kaalu eriti juurde võtta ei taha. Aga mis sa temast tahadki, toidunomenklatuur on nigel, ei aita siin uute maitsete proovimine ega ka premeerimine... Jõuluperiood on küll möödas, aga teatakse ju, et kapp on kommikarpe täis, seega ka lunitakse palju magusat. Aga no me oleme üsna tõsised sel liinil. Miks? No alles ju käisime hambaarstil kus mitte midagi teha ei lastud. Ja siis tuli ta magama panna ja operatsiooni vormis see asi ära lahendada. Üks hammas tõmmati välja ja teist parandati...

Sellest hammaste teemast on meil nüüd rangelt hommikused ja õhtused hambapesud koos suuloputusveega. Vaja on ju suuhügieen korda saada. Üldiselt oleks vaja sisse seada nö suhkrukell. Aga ma juba Triinuga (hambaarst) rääkisin, et hakkaks iga kuu korra ülevaatusel käima, et laps rohkem harjuks, ja ta oli nõus Näis kuidas see teema edasi areneb.

Muidu on Kadi igati tore tüdruk, pisut jänes ja hellik, kohati üsna printsessi-pepsik Kleidid ja igasugu Elsa-vidinad on igati IN ja nõutud kraam. Voodi on tal kui juudi jõulupuu: iga padja all on midagi, teki all, kõrval kapinurgal... Kõik kohad on mingit tilulilu täis, aga üldiselt on voodi tema pühamu ja meil pole seal asja midagi sättida või olla

Igasugu asjadega saadakse kenasti ise hakkama. Vahepeal lööb välja isegi Miia eest hoolitsemine, või kuidas seda targem öelda oleks. Hirmsasti tahab Kadi kogu aeg lohutada kui kellegi, enamasti Miial, on paha tuju. Ka kui keegi vigastada saab (mõni haavake), siis seda haava tahetakse näha ja üritatakse ninnu-nännu-nunnutada

Käelistelt tegevustelt joonistab ja värvib üsna palju. Mulle hirmsasti tema joonistused meeldivad, need on lapselikud, helged ja värvilised. Eriline lemmik on liblikad. Samas on väga omanäolised ka puud ja printsessid kroonidega Palju kasutataks südame elementi.

Viimasel ajal on palju kineetilisest liivast tehtud koogikesi. Need käib ta kõik voolimispulgaga üle ja vormib neile oma näo ja kuju. Eelmisel nädalal tehti rühmas plastiliinist öökulle. Need tulevad tal aga hiiglama hästi välja ja ta järgnevatel päevadel vorpis neid vist mitukümmend juurde Ja need öökullid on tal kõik ühesuguselt kenad ja mulle ülimalt meeldivad, võtsin ühe isegi endale töö juurde monitori alla ilutsema

Et laps kasvab ja ikka piire ka kompab, siis on meil talle väike lilleaed, ehk siis tahvlike kuhu ta heategude eest lillekesi saab panna. Kui tabel täis, siis saab ta endale mingi omavalitud kingituse. Üldiselt on see tahvlike, või nagu mina nimetan, lillepeenar, hea idee, aga me võiksime sellega aktiivsemalt tegeleda

Kadi on hakanud huvi tundma ka lugemise vastu. Mõned õhtud ikka võetakse raamat ette ja üritatakse siis lugemist harjutada. Enamasti on see temapoolne soov millele me siis kohe ka kaasa aitame (hetkel küll enamasti emme).

Kohati võiks isegi arvata, et plikatirts on ära hellitatud. Haiglas hambaravil isegi arst mainis seda. Aga no tõsi, me pole eriti hellitajad lapsevanemad kunagi olnud. Kadi lihtsalt on hella hingega, väldib konflikte, armastab õrnust ja naiselikkust ning seda ei tohiks keegi pahaks panna. Arvestades tema erinevaid praegusi oskusi, võiks teda suisa kunstiinimeseks nimetada

Suuremad jonnakuse lained löövad välja õhtuti. Eks see ole selgitatav koduse olemisega. Kommi nõudmine on siis eriti suur. Ja pahatihti tekib ka mingeid tõrkeid magama minemisega. Küll tahetakse magada kas emme või issiga, või siis magama minna alles siis kui issigi läheb (lähen tavaliselt hiljem). Kui saab kenasti räägitud, on kõik korras, kui aga hakatakse jonni ajama, siis keeratakse end üles ja magama minek on suure nutulauluga...

Järjest enam hakkavad tooni andma sõbrad/sõbrannad. Kadit pole justkui olemaski kui ta näiteks Jennaga mängib Üsna igal õhtul tahetakse, et keegi meile külla tuleks, sest nii väga soovitakse mängukaaslast. Õnneks nii mõnelgi õhtul saab Kadi mõne rühmakaaslase poole või rühmakaaslased meie poole tulla.


Miia mängimasMiia. Miia näeb oma vanuses Kadiga võrreldes justkui pontsakam välja, aga nii kaalu kui kasvukõverad jälgivad sama rada mis Kadil. Vaatasime just hiljuti Miia jõulupeo videot ja sealtki on näha, et ta on üks lühemaid ja pisemaid lapsi, kuigi samas üks vanemaid

Kuna Miia on majas pisim laps, siis loomulikult meeldib talle suuremat õde tema tegevustes järele teha. Aga et siis on vaja samu asju kasutada, on kohe konflikt majas. Üldiselt on Miia suur kakukull nii lasteaias kui kodus. Kui ikka miski ei meeldi, siis kohe lüüakse, ükspuha mis käes on. Tihti kiputakse ka sülitama, see sülitamise teema on läbi nädalate tõusude ja mõõnadega. Harvem ka hammustatakse... - mingi pahalase geen tal sees istub Aga me oleme valvsad, üritame mitte kohe karistada vaid selgitada kui mõni neist kolmest jamast välja lööb. Lihtne see pole, aga ega elu peagi lihtne olema...

Miia arenguga saab muidu üsna rahul olla. Kuigi joonistada ei osata, talle seda teha meeldib. Ka kineetiline liiv on asi millega tegeleda tahetakse. Siis lihtsamad pusled talle meeldivad ja suurim lemmik on puittahvlid süvistatud pesadega millesse saab asetada erinevaid loomi. Ka Legod pakuvad huvi.

Millega Miia juures hetkel rahul olla ei saa, on magama jäämine ja ööd. Magama jäädakse pikalt, liiga palju jutu ja muude sahmimistega. Enamasti laulan unelaulud ära ja tulen toast ära, aga mõni aeg hiljem tuleb ikka kohale minna ja aidata üsna magav laps veel üle selle viimase lävepaku – kohal olles on ta rahulikum. Paitada teda mõtet ei ole, see talle ei meeldi, vastupidiselt Kadile Öösiti aga ärgatakse pahatihti mitu korda üles. Võibolla polekski mõtet neile ärkamistele reageerida, aga kui ta pikemalt midagi nõuab, siis ikka käime all kontrollimas. Ka ei taheta hommikul kaua magada vaid aetakse end üsna vara üles...

Lasteade minemistega on kõik korras, jäädakse hea meelega. Ka järele minnes ei lööda enam pilli lahti, vaid tullakse rõõmuga.

Jutustamises ollakse juba üsna osav. Vahepeal ilmub toredaid väljendeid. Samas mulle tundub, et Kadi justkui rääkis ses vanuses rohkem. Igatahes kui laps midagi tahab, suudab ta end juba väljendada ja üsna arusaadavaks teha, ja see annab palju juurde ja teeb nii mõnegi asja oluliselt lihtsamaks.

Söömisega on üsna sama nagu Kadiga. Vahepeal tundub, et ta Kadi järgi oma söömisi korraldabki... Teisipidi on toiduvalik, mis suhu kõlbab panna, topelt laiem kui Kadil, seega on lootust, et tema ikka kasvades ka korralikult sööma hakkab.


Lõppsõna. Nagu olen varem maininud: Meil on imetoredad lapsed, eriti kui nad magavad NALI! Üldiselt on nad imetoredad ka ärkvel olles. Omavahelised mängud on neil veel kesised, aga aasta pärast juba saaks neid kahekesi ka aeda mängima lasta, kuna siis on ka Miia juba suutlikum ise hakkama saama. Ootan seda aega juba põnevusega. Selline pisike kokkuvõte siis