Joomla! Volunteers Portal

Kadi ElisabethEsmaspäev. Esimene öö lapsega kodus oli täiesti okei! Kadi ei teinud erilist tramburaid ja magas paari mähkmevahetamise vahel kenasti. Hommikul sõitsime kolmekesi haiglasse, Kajal võeti niidid välja. Siis viisin naised kodu ja mina käisin poodides.
Õhtul käisid külas Inna ja meie ema. Ema tuli spetsiaalselt Tartusse. Igatahes olid nad meil terve õhtu, koos tegime titele ka esimese vanni.

Teisipäev. Tänane hommik kulgeb pesu pesemise all, nii käsitsi kui masinaga. Hiljem tegin kamina jaoks puid kuuris. Sai siis ahjupuid peenemaks lõhutud ja pooleks lõigatud.
Pealelõunal sain ühe kodulehe tellijaga Gaudeamuses kokku.
Hommikul tuli Säästumarketi kataloog, vaatasin üle ja otsustasin siis sisseoste tegema minna. Kohapeal avastan et ühel asjal on tavahind. Käisin siis ühe töötaja käest küsimas, see küsis et kas vaatasin ka mis kuupäevast soodukas peale hakkab. Lõin siis näo naerule ja palusin vabandust
Õhtuks kutsusime külla Pireti, Kaido ja Taneli. Esimesena saabus Tanel, varsti ka teised. Näksisime näksimisi ja ajasime lihtsalt juttu. Tegin ka Pireti jaoks müügiprogrammi seadistamist.
Kui kõik lahkusid hakkasin telest vaatama Eesti – Sloveenia vahelist jalgpallikohtumist. Sama ajal aga hakkas järjest rohkem valutama kõht.
Peale mängu keerasin Kaja ja Kadi kõrvale põhku aga magama jääda ei saanud, kõht valutas liiga. Kaja pakkus kohe kiirabi võimalust, mina aga et ah, käin vetsus, äkki läheb paremaks. WC on meil aga jahe ja sealt tulles vappusin külmast, otsustasime kiirabi kasuks.
Kiirabi kaua ei oodanud, litsuti mõnda aega kõhtu ja otsustati haiglasse viia. Siit algas tõsine ootuste ja kannatuste rada...

Kolmapäev. Lihtsad märksõnad: veniv päev, operatsioon, voolikud, põietamatus, kateeter.

Neljapäev. Veel märksõnu: täna olen juba nõus suhtlema, tutvume toakaaslastega, jalutan, õhtul vaatan filmi ja pistan uinutit.

Reede. Märksõnad: lastakse kodu, raamat jääb maha, palavik kasvab, arstid ei vasta, naasen haiglasse, räägitakse et normaalne, tagasi kodu.


Kodus üritan sisse elada, kerge ei ole. Palavik on suur ja ma olen ülalpeetav. Ei midagi meeldivat, võib ainult loota et iga päev läheb nüüd paremaks.

Ema ja tütarLaupäev. Pidevad palavikud üles ja alla 37,3-37,8 kraadi vahel. Soovi dušši alla minna jääb selle tõttu ära.
Kaido käib meil abis puid toomas, vaatame ka telemängu Flora ja Levadia vahel. Kaido vaatab seda diivanil, mina teisest toast selili maas. Ühesõnaga pole minust erilist elulooma veel. Pikali ja püsti saamine voodil on tõsine tegu, veel tõsisem on üritada külje peal magada.
Ja siis algab mingine kummaline melanhooliaperiood, iga asi kisub kuidagi härdaks. Täiesti nõutuks teeb aga päris nutma ka nagu ei hakka et teema punkti saaks. Õhtul helistasin isegi emale, tahtsin lihtsalt häält kuulda!
Ja siis algas jälle see mis eriti tuimaks teeb – magamine. Ei saanud kohe und, käisin üleval võileibu söömas. Tüdrukud samal ajal magasid kenasti.
Nägin päris hirmutavat und. Vaatasin mustvalget puidutööstuse hoovi kui äkki tekkis tunne et miski on suus mida tahaks välja oksendada või sülitada. Siis läks ümbrus mannavahu värvi ja ma hakkasin koledal kombel vehklema ja karjuma. Siis tajusin et keha seda kaasa ei tee. Karjusin mitu korda ema ja siis meenus et Kaja on minu kõrval a hakkasin teda karjuma. Samas läksin järjest rohkem ähmi täis kuna ma ei saanud aru miks ma midagi teha ei suuda. Lõpuks suutsin ikka üles ärgata. Mul oli kohutav tunne, oli tunne nagu oleksin surmast tagasi tulnud. Igatahes kerge hirm on siiani.

Issi tütregaPühapäev. Täna pole enam sellist palavikku nagu eelmised päevad. Käin isegi dušši all, see on omamoodi ettevõtmine.
Päeval teeme jalutuskäigu, see on esimene lapsele ja esimene minule peale oppi. Aias kasvavad miskid seened, võtan ühe kaasa et teda tuvastada. Kahjuks aga seda seent ma oma raamatust ei leidnudki
Õhtul tegin veebilehte millest teisipäeval tellijaga suhtlesin. Sain selle isegi valmis niipalju kui mul materjali oli. Samas aga tõusis pisut ka palavik...