Joomla! Volunteers Portal

Aasta oli siis 1995Kuigi oli ilus ilm ja lund on liigagi palju ma sel aastal liugu laskma ei jõudnudki, seega erilist saaki sel aastal loota pole. See-eest sõin ära kaks kuklit, nii et vastla maitse sain ikka suhu. Mäletan et kunagi lasteaias olles pakuti hernesuppi, seajalgu ja siis käisime ka aiamaade taga mäe peal kelgutamas. Kooliajast on meeles hoburakendi saanisõidud – vanasti tehti seda tasuta Nojah, ajad on edasi läinud, maailm on meie jaoks suuremaks kasvanud ja PIKEMA LIU LASKMISEST on tehtud omamoodi diskrimineerimine:

Ülikooli rektori mure:
Eraviisiliselt on minu, aga ka politsei poole pöördunud 2 meil õppivat Korea tudengit Liu Peng ja Wan Liu Hong. Nimelt on nad tõsises mures oma turvalisuse pärast, kuna on kohanud mitmetes asutustes ja ettevõtetes plakateid üleskutsega, TÄNA VÕISTLEME, KES LASEB PIKEMA LIU. Muidu väheldase kasvuga idamaalased ihkaksid ehk pikemadki olla, kuid pärast sääraseid teateid ei julge kodunt väljagi minna. Ei tea ju, kas 160 cm on piisavalt väike kasv, et eestlaste laskmishuvi alt pääseda. Seda, et tulirelvi on meil rohkem kasutusel, kui Koreas, räägiti juba enne õppima asumist hoiatuseks.
Samuti on nad kuulnud, et sageli tarvitatakse enne LIU LASKMIST alkoholi ja siis ei ole mingist hetkest LIU pikkus enam üldse oluline, lastakse niisama ja huupi.
Suhtugem siis kõikidesse LIU nime kandjate muredesse täna erilise tähelepanuga.