Joomla! Volunteers Portal

Esmaspäev. Vaat täna oli unenägu. Nägin nagu Saladuste saadet kus üks naine jättis lapse ema juurde ja lasi oma džiibiga vehkat kuna tema mees on jõhkard ja vägivallatseb. Viskas kõik oma asjad põõsasse ja liitus asotsiaalide kogukonnaga kuskil kus kõrval oli ka kirik ja surnuaed. Ja hakkas asotsiks. Ühel hetkel aga miski jõmm tuli teda sinna otsima ja teised asotsid ajasid ta minema. Kui ma ootasin õnnelikku lõppu siis järsku tibu seal enam polnud ja asotside asundus oli poolenisti põlenud. Tegin järelduse et kapid panid asja põlema, kuskil eemal olid politseinikud koertega...
Tööle läksin auoga ja pisut varem, tööpäev läks kohe lauluga käima. Kella üheks läksin polikliinikusse taastusravi arstile. Paluti tulla vähemalt pool tundi varem kuna registratuuris olevat pikad järjekorrad. Läksingi, võtsin raamatu ka kaasa et igav poleks. Registratuuris läks kiirelt ja varsti olin juba ukse taga, Ei jõudnudki palju lugeda kui uks läks valla, keegi tuli välja ja tohter uuris kas ma olen tema juurde. Ütlesin et jah aga et sinna on veel pool tunnikest aega. Tema aga ütles et temal on kakohe aega ja nii saigi käidud. Vaatas röntgenpildid üle, katsus selgroogu ja määras mulle 5 ujumist ja 5 saalivõimlemist. Need hakkavad siis homme peale.
Tööpäeva viimane otsa ja töövälise aja algus kulges kohviku arvutit installeerides, vanad masinad on ikka nuhtlus omaette. Pärast olime lihtsalt kodused, Kaja tegi suurepärase õhtusöögi ja tundsime endid peale seda igavesti mõnusalt, sekka pisut telet.

Värvilise sügise pealetungTeisipäev. Hommikul viskasin asjad autosse ja käisin esimese asjana kohvikus. Paigaldasin masina, mutitasin seal mõnda aega ja kõik hakkas nii tööle nagu vaja. Rõõm Ja sõitsin siit baasi.
Baasis oli sisutihe päev. Võtsin ette mitu arvutit millel aeglusprobleemid ja üldse ujus pinnale pidevalt erinevaid asju. Väga asine ja asjalik päev terves tükis.
Kuigi oli täna Tartus autovaba päev siis minul õnnestus kõik liikumised just auto abil teha. Täna käisin esimest korda polikliinikus võimlemas. Algas saalivõimlemisega kus olin ainus meesterahvas aga vanuselt teine ja peale seda oli ka vesivõimlemine kus ma olin kõige vanem ja kus oli peale minu veel kaks noormeest. Ega midagi kommentaariks öelda polegi, võimlemine nagu võimlemine ikka. Saalis olid enamasti joogaharjutused.
Õhtul käis Inna külas ja olime niisama mõnusad. Saatsime ta poolele koduteele ja peale seda ronisin voodisse raamatut lugema.

Kolmapäev. Ei oskagi nüüd kosta aga selg justkui täna "tavapärastest" kohtadest valus pole. On küll tuim, aga mitte valus. On see siis juba esimese võimlemise tagajärg või lihtsalt juhus seda näeme ajapikku.
Töö viis hommikul Liivi tänava kohvikusse. Möllasin seal mõnda aega, siis vaatasin et asja ei saa ja lahkusin. Käisin selle otsa rattaga, sõitsin Filosoofi ja tööle läksin autoga. Sisutihe tööpäev sai lõpu sellega et käisin raamatukogu kohvikus, sain seal mõningase madistamise järel asjad korda, käisin uuesti Liivis ja et see masin minu mälupulki ära ei tundnud siis tuleb siia hommikul veelkord tulla.
Sõitsin kodu, panin asjad valmis ja läksin rattaga Maarjamõisasse võimlemistele. Nii kui kohale jõudsin Kaja helistab – sa võtsid vale seljakoti kaasa. Vaatan kotti seljas – tõsilugu Sõitsin siis tagasi, võtsin õige koti ja jõudsin ikka õigeks ajaks.
Täna olid nii saalis kui vees kõik harjutused uued. Mõni inimene oli isegi rohkem kui eile. Igatahes harjutused väsitasid päris ära ja kui kodu jõudsin siis Inna juurde külla minna enam ei viitsinud. Õhtu kulges lõpuks raamatu lugemise tähe all.

Neljapäev. Nii nii, täna polnud selg nii hea kui eile hommikul, samas aga hull a ei olnud. Jätkame tähelepanu hoidmist.
Nagu eilses kirjas oli vaja Liivi tänavale minna. Seekord kõik õnnestus ja olen saavutusega rahul Ilm oli küll jahe aga päikeseline, nii et käisin seal rattaga, sealt edasi tuli käia turu juures leivamüügi putkas ja sealt sõitsin juba pereleiba. Tööpäev oli tõusude ja mõõnadega aga võib rahule jääda.
Täna varahommikul oli avarii Riia-Lembitu ristmikul – jommis tüüp sõitis oma bemariga foorid maha ja ise lõpetas raudteetunneli ääristes. Ellu jäi ja erilist vigastada ka ei saanud. Uudised pajatasid jutu sisse ka pidevalt Puusepa tänavat mis aga mitte kuidagi moodi asjasse ei puutunud. Näis, meedia hoiab kindlasti tüübil silma peal et mis karistus talle määratakse. Kommentaarid postimees.ee's olid omapärased. Eriline idioot oli see kes kirus et see ristmik on keeruline ja ohtlik, aga antud avarii toimus hommikul kus liiklust peaaegu et poleja foorid üldse kollaselt plingivad... Keegi ristis tüübi Bemm-Jõmm'iks
Õhtul sai jälle võimlemas käidud. Mõned saaliharjutused on päris rasked ja võtavad võhmale. Vees aga... ...no ma olen ju tähtkujult kala
Innal käisime külas, vahetasin tal arvuti hiire kuna vana hakkas trikke tegema. Hiljem vaatasime kodus Selgeltnägijate Tuleproovi ja lõppeks lugesin raamatut.

Teadlaste öölReede. Täna hommikul oli selg midagi muud kui korras. Ei lasknud jälle õieti magada ja väga uni on olla. Tööle tulin bussiga kuna ilm kisub vägisi sügiseselt jahedaks.
Tööl põhiteemaks olid jällegi etiketid ja nende tarkvara asendamine. Kui kujundamise poole pealt kõik sujus paremini kui arvata oleks julgenud, siis trükkimisel printer ainult köhatab korra ja manas ekraanile ainult veateateid. Kahju et aeg otsa sai, oleks tahtnud suunata kõik oma jõuvarud sellesse et asi tööle saada, nüüd uuel nädalal siis jätkan.
Tänane seljatrenn seekord konti väga ei murdnud ja peale basseini oli kuidagi väga hea olla. Nii kui basseinipooltund lõpeb lasevad kõik kohe jalga kuigi on lubatud seal veel natuke ujuda. Läbi nelja päeva on seda võimalust kasutanud kümnesest seltskonnast mina ja veel kaks. Imelik et teistel nii kiire vms on.
Kodus väga istuda ei tahtnud kuigi Kaja oli juba täna sellise ringi teinud et jalad surnud. Et teist mitte väga ära kurnata otsustasin et läheme autoga linnas toimuvat Teadlaste Ööd uurima. Võtsime ka Inna kodust kaasa kes minu üllatuseks oli isegi nõus tulema
Esimeseks kohaks oli Toomemäel olev TÜ Ajaloo Muuseum. Sai vaadata mitmel korrusel erinevaid aparaate läbi aegade ja samas on maja ise paras vaatamisväärsus. Tasuta lasti ka vaatetornidesse ja seda võimalust kasutati väga usinalt. Põhjatornil sai vaadata teleskoobiga Tartu linna. Muidu oli see mõeldud taevasse vahtimiseks, aga et pilved peitsid kogu taevase ilu siis Tartu oma tuledes majadega käras kah Toomelt sõitsime EPA metsandushoonesse. Vaatasime 3D projektsiooni, angerja märgistamist, sooplanktonit ja ehituse erinevaid eksperimendilaboreid. Üle Zeppelini Maxima ja Tolstoi tänava tulime tagasi kodu. Raamat pani päevale punkti.

Kaja Margiti ja Imre pulmapeol kirikusLaupäev. Kuigi kell oli kaheksaks äratama pandud ärkasime varem. Selg polnud küll valus aga uni oli rahutu, seda on ta tihti viimasel ajal. Korjasime oma ülikonnad ja kleidid kokku, pakkisime nad autosse ja võtsime suuna Pärnu peale.
Liikusime Viljandi teed pidi, enne Viljandit Saarepeedi peale ja sealt üle Vändra Pärnusse. Et meil oli küllalt aega siis sõitsime otsejoones Villa Andropoffisse. Registratuurineiuke võttis meid kenasti vastu, regas ära ja meie üllatuseks suunati meid ridaelamumajakesse.
Toake oli alguses külm, põrand oli külm kuni lõpuni välja. Ühe voodikatte panime kohe maha vaibaks – palju parem sai. Pulmasoodustusena saime toa kätte 600 EEK eest 760 asemel. Samas aga oli see 600'gi palju. Laetuledest üks pirn oli läbi, laualamp või õigemini öölambike ei põlenud, ilusas valges laes oli laiaks litsutud sääselaip...
Margiti ja Imre (Kaja tuttavad) pulmapeo registreerimisosa oli Audru kirikus. Enamus peokülalistest olid siin kohal. Registreerimine nagu registreerimine ikka. Võrreldes kunagiste Kaideri pulmadega oli siinne tseremoonia palju lühem, nii et pruutpaaril vedas Tseremoonia lõppedes andsime üle lilled, nüüdseks abielupaar väljus kirikust, meie kõik sabas. Väljas tegime pilte ja pulmarong väikese põikega kiirteele suundus Andropoffi.
Edasi ma detailselt kirjutada ei viitsigi. Minule kui vaat et kõige võõramale anti amet: JOOMASÕBER. Ei tea küll miks just nii, aga tundus et selle ameti taga oli midagi sellist mida ma ära ei tabanud. Pidu oli sõbralik ja selles oli omi toredaid hetki. Samas mind hämmastas rahvas kes laulmise poole pealt oli ikka väga nigel. Kui hakkasid hõikama KIBE! siis mõni kord tuldi sellega kaasa, teine kord kuskil teises laua otsas keegi veel hõikas ja pärast veel lapsed hõiskasid seda kaasa. Kui võtsin üles laulu "viin on kibe kibe kibe, viin on kibe kibe kibe, viin on kibe juua ei saa" siis mulle tundus et laulsin seda täiesti üksi, pruutpaar vaatas eemalt mind pilguga ja lõppeks hakkas mul hoopis häbi. Edasi olen laulmise koha pealt vakka – otsustasin. Tore asi oli luuletuse kirjutamine. Ette anti kaheksa sõna ja neid oli vaja luuletuses kasutada. Enamasti Kaja toel said luuleread ritta ja minul oli õnn seda rahva ees esitleda. Huvitaval kombel rahvas isegi tantsis ja seda ilma eestvedamiseta. Süüa oli palju ja juua samamoodi. Tundus et jookidest enim populaarne oli viin, veinid enamasti seisid laual. Et nädalajagu pole öösiti hästi maganud siis kell üks ronis jube uni peale, ütlesime pruutpaarile tadaa ja me kolisime oma tuppa ära.

Lõvel vanni veest tühjaks laskmas ja lehti riisumasPühapäev. Hommikused toimingud ja asjade kokku panemine. Kella kümneks liikusime uuesti peamajja kuna pulmatalitustes oli ette nähtud kohv ja hommikusöök. See oli väga hea idee – ei pidanud linna peale otsima minema. Paljud käisid ringi ja otsisid kellel on alkomeetrit Mina ka. Üheteistkümne ajal võtsime aga jalad selga ja purjetasime läbi Pärnu Kilingi-Nõmme kaudu Tõrva poole. Esimese peatuse tegime Lõvel. Vanaema, jube jonnakas nagu ta on, vingus seni kuni ikkagi läksime puulehti riisuma ja neid põllule vedama. Siis tegime suur lõunasöök ja sõitsime siit juba neljakesi: mina, Kaja, ema ja Inna linna. Mina Kajaga läksin tema emale külla ja tegime ka ringkäigu linna uude Maximasse.
Viie paiku saime Tõrvast tulema. Kaido käis meil külas ja hiljem vaatasime telet kuni unemaale minemiseni.