Joomla! Volunteers Portal

Esmaspäev. Postimees rikkus juba varahommikul mu tuju oma artikliga: "Uus aasta toob karmi langust". Majanduslangus on ja süveneb ainult tänu meediale. Kurat! Jätke juba rahva hirmutamine ja mõnitamine järele! Kutsun varsti üles rahvast ajalehti enam mitte ostma või ostke kollast intriigidepaska – vähemalt ei kalluta see inimeste arvamust majanduslanguse poole kuigi on omamoodi glamuuri-seksi-adrenaliini vajaduse süvendaja... Ah, ajakirjandis on üleüldse saatanast.
Öise magamisega oli täna raskusi, huvitav et Kajaga mõlemal. Keerlesime ja väänlesime, uni ei tahtnud mitte peale tulla ja kui tuli siis lühiajaliselt. Ei tea mis see piinab, südametunnistus nagu must ei ole, äkki peaks rohkem füüsilist tegevust leidma.
Tööpäev sujus pisut uniselt aga töiselt. Õhtul aga kütsime ahju, tõime kuurist nädala puud, tegime pisut trenni ja vahtisime seriaalikesi.

Teisipäev. Palju soojem hommik. Eilsest õhtust, kella 22:00'st alates on temperatuur olnud ainult tõusuteel ja -12 kraadisest külmast on hommikuks järel vaid -3. Kui samamoodi jätkata, on reedeks suvi käes.
Bussis vaatasin täna jälle et ainult üks reklaam ja siis pikalt loodusfotosid jaaaaa – uuele ringile. Virge rääkis midagi bussides reklaami vähendamisest, ei tea kas siis tõsi taga või lihtsalt keegi ei taha reklaami teha. Peale jõulu aasta lõpuni jooksid vanad reklaamid mis olid juba oma tähtaja ületanud...
Õhtuks oli juuksur. Seekord polnudki mingit ootamist, pea kohe sain toolile ja varsti oli asi ühel pool.
Õhtusöögi kõrvale vaatasime filmi Angus, Thongs And Perfect Snogging. Lugu neljast noorest tüdrukust kellel on suur himu poistega suhteid luua mis üle kivide ja kändude häbiga pooleks isegi õnnestub.
Käisime Maximas, Kaja tahtis porgandeid tööle kaasa võtta. Pärast tegime pisut trenni ja keerasime voodisse muinasjuturaamatut lugema.

Kolmapäev. Ohooo, lumi on maas! Meie kandis kümne sentimeetri jagu. Ilus, puud ka valged.
Hommikul tuli väike buss. Troppis täis. Seekord oli ka minu bussipeatuses rekordarv inimesi: peale minu 7 veel. Oli mis oli, aga ära mahtusime.
Õhtuses bussis tuli miskist peatusest tüüp kes kuulas oma telefonist muusikat ilma kõrvaklappideta. Bussi tagaots vajus inimestest tühjaks. Oli miski vene kalkar-tõbras-pederast. Paar peatust edasi tuli bussi tahaotsa ka üks tibu kel küll olid kõrvaklapid aga väga halva kvaliteedilised – kostusid läbi. See vahtis ka tüüpi ja keeras enda omi kõvemaks, nii et olin nagu kahe tule vahel. Oleks ikka pidanud ka oma telefonivälja võtma ja tümakat kuulama hakkama, ei tea mis sõda sellest oleks välja tulnud.
Hommikul oli 3 kraadi külma, otsustasin õhtul Monika ja Kaidoga jooksma minna. Taisigi liitus meiega. Välja sain, siis tundus kuidagi krõbe pakane ja tuli välja et väljas on hommikuse -3 asemel -9! Ai kuidas ma pelgasin et külmetan kurgu ära ja algab nädalane piinaperiood.
Hiljem tagusime Kajaga kaarte. Polnud varem nii mänginudki. Siis tegime vähe trenni ja majandasime niisama.

Pereleiva kuuseküünalde maha võtmineNeljapäev. Deem, täna jälle väike buss, minu peatsuses kolmest üks end peale suruski – mina. Samas järgmises peatuses ma trügisin keskele kus oli veel ruumi ja kõik inimesed peatuses trügisid peale, mahub küll kui vaja, lihtsalt keegi ei viitsi ennast natukenegi koomale võtta! Ja üleüldse – kutsutakse ühistransporti kasutama, ise aga panevad väikese bussi sellise rahvamassi jaoks.
Tartu linn kirjutab et 15 aasta suurim laste sündimus. Märgivad et Tartus on peresõbralik elukeskkond. Laste sündimuse tõus on hea, aga keskkonna suhtes võiks vabalt vaielda. Nimed on huvipakkuv teema mis seekord eriti ei üllatagi ja väga kole polegi. Ainus nimi mille üle võiks mögiseda on: Edithtrin. Proovige seda esimese hurraaga lugeda ja siis proovige seda kellelegi öelda nii et sellest aru saadakse ja kirjutada osatakse. Vaene laps.
Kodus panin autole aku peale et vaadata kas käima masin ikka läheb et homme Tõrva sõita – partsupill. Üks mure jälle vähem :P Et Kaja ei tulnud siis õhtu tuli üksi sisustada. Mängisin kitarri, tegin ammu oodanud pildiraami nikerduse ära ja kirjasin pika teema kodulehele mahajäetud majast leitud kraami kohta LOE.

Reede. Vahi looduse naljategu – täna on juba hommikul 2 kraadi sooja, sajab vihma. räästad tilguvad ja autod pritsivad soppa. Kogu ilus talvisus on jälle kui korstnasse kirjutatud.
Hommikul bussis näed ju igasuguseid inimesi, enamusi korduvalt läbiaastate. Ja nii näedki kuidas plikatirtsudest noored kenad naised on saamas ja kuidas läbi aegade mõningate riietusstiil, soeng või suisa kehafiguurid muutuvad. Viimased küll kahjuks enamasti tüseduse poole :S ehk siis kenadest noortest naistest saavad ülekaalulised noored naised. Aga eks see ole teema omaette.
Õhtul sõitsin üksi Tõrva. Sõime emaga kõhud täis ja hiljem tuli ka Kaja meitele.

Annaliisa ja <span class=Laupäev. Kaja ärkas väga vara ja läks kodu – pidi oma emaga linna minema. Mina aga tõusin 10 paiku, sõin hommikust ja läksime emaga surnuaeda, vanaisal ja vanatädil surma aastapäev. Teemaväliselt: Vanaisa ja tema õde surid ühel ja samal päeval 11 aastase vahega! Siis võtsime vanaema peale ja sõitsime Leebikusse, võtsime peale Milvi tädi (õigemini ka vanatädi) ja sõitsime Rõngu surnuaiale. Nimelt on meil ka seal sugulasi maetud, aga meie emaga ei teadnud kus plats asub, seega nüüd saime teada. Surnuaiast sõitsime alla kolkapoodidesse. Ostsin sealt ühe mahla millel küll säilivust veel pool aastat, mis aga sellegi poolest kääris! Et asi liiga kaugel, siis õigust nõudma ei läinud. Seni kuni teised teise poodi läksid, klõpsisin ma kohalikust rahvast pilte.
Peale Rõngut tegime üllatusvisiidi ka Pukka. Vanaema sõdis kogu aeg vastu et ah mis me ikka sinna või tänna läheme, tegelikult aga tean et ta kogu seda liikumist nautis :P Pukast suund Pikassillale, sõitsime läbi aleviku. Huvitav et Milvi teadis kus keegi elab või millises majas keegi on varemalt elanud ja kellele maja kuulunud ja kes seal praegu on jne jne jne. Vanaema aga teadis kõiki kellest Milvi rääkis. Kust nad endale sellised ajud on saanud?! Tegime ka ringi Lõvele, uisutasime kolkateedel. Teised maja juures maha ei tulnudki, tegin üks tiiru. Tagasiteel hüppasime Jaagu juurde kes just poistega metsa oli minemas. Ajasime pisut juttu ja läksime Milvi tädile külla.
Rõngu-Puka reisNagu ikka, Milvi juures, lauale tõstetakse söögid-joogid ja toidutarbimine läheb lahti, kõrvale huvitavaid jutukesi olnust. Milvi tädi juurest sõitsime tagasi Tõrva, viisime vanaema kodu ja ise KEKi. Ema sättis enda valmis ja viisin ta sõbranna sünnipäevale, ise võtsin Kaja peale ja sõitsime Hummulisse Kaja vanaema sünnipäeva tähistama. Siin oli palju erinevaid lihatoite, isegi jäneseliha mida ammu pole saanud. Tulid ka Janar ja Annaliisa lastega. Tore seltskond oli.
Hummulist sõitsime otse Tartusse. Jõudsime kuskil kümne paiku, kütsime veel ahju ja keerasime magama. Pildirida SIIN. Rõngu-Puka reis Rõngu-Puka reis Rõngu-Puka reis Rõngu-Puka reis Rõngu-Puka reis

Kleidiralli. See oli üks parimaid kleite minu arust. Muidugi püksid peaks ära võtma :PPühapäev. Kadio helistas vara hommikul, tal pesumasin rikkis et äkki saab meie juures. Enne aga otsustasime Kajaga Sepa turgu minna, kleidirallile. Proovisime erinevaid päris palju, seda õiget ei leidnud, aga kaks kleiti olid päris OK. Seekord aga jäi see ost tegemata. Leidsime kajale hoopis mõnusa talvejope, küsiti ainult 350 EEK (ma maksan tavaliselt t-särkide eest nii palju). Võtsime Kaido peale, käisime Zeppelinist läbi ja sõitsime meile. Kaido sadas läpaka taha, Kaja hakkas süüa tegema ja mina hakkasin aknaid tihendama. Akna tihendamisega liitus peale sööki ka Kaja ja selle tööga panime kuni pimedani välja.
Kell 18 algas ManU ja Chelsea mäng, vaatasime siis ka seda. Poolajal Kaido lahkus, meie aga vaatasime mängu lõpuni ja läksime raamatut lugema.