Joomla! Volunteers Portal

Ivo helistas juba paar nädalat ette ja saatis meilile ürituse juhised. Tegin vajaliku ülekande ja jäin pikisilmi seda ootama.

Keskkooli juures oli plaanitud kokkusaamine kell 18. Seks ajaks oli rahvast päris palju kohale roninud, ja nagu ma arvasin, enamus ikka autoga. Seega oli õige plaan auto kodu jätta ja jala end kohale vedada:P

Vataasin kohe tuttavad näod üle, kätlesin keda tundsin. Ajasime veidi rahvaga juttu. Kohale vedas end Ivar Hanvere, võrreldes aastate taguse mälupildiga oli muutus silmnähtav :P Aga ega me ise ka enam poisikesed ole. Ivar viis meid ringkäigule koolimajja, alustasime vana osaga, siis läbi vestibüüli õue, õuest uude majaossa, vaatasime raamatukogu, spordisaale ja tulime seestkaudu kuni vestibüülini. Vahepeal keerati osa meist lauluõpetuse klassi luku taha kuni me seal miskis tagaruumis ringi vahtisime

Välja olid kogunenud mõned hilinejad, pikka pidu aga enam polnud, keerasime kõik Udumäe talu poole.

Ivar Hanvere - direktor 15 aastat tagasi ja praeguUdumäel istusime kõik lauda, kuigi istekohti oli vähem kui inimesi aga hakkama saime. Suurt toidupoolist polnud, erinevad suupisted ja nipet-näpet. Hakati isuga võtma. Arvo Lasting pidas rahva suurel soovil ka minikõne ja oligi üritus alanud. Liikuma läksid mõned pildid ja albumid, lasin ka oma albumi liikvele.
Ühel hetkel hakkasime läbi arutama keda klassist kohal ei ole. Kõik vaatasid et Maiet pole, Andrus aga väitis et on ja näitas siis kus asub. Voi jummel küll! Kõik olime rabatud, non oli jah tema, ainult et polnud enam nii kiitsakas ja suuremõõdulised prillid oli ka ära nurka visanud Tegime temaga pärast kordustutvumise.

Väljas hämardus ja aeg oli projektor käima ajada ja hakata rahvale keskkooliaegseid pilte näitama, kahju ainult et klassijuhatajad selleks ajaks lahkunud olid. Rahvas nautis etendust väga, lahe kohe. Sain paraja aplausi osaliseks, endal aga kahju et ikka nii vähe neid tehtud sai.
Rahvas aga pummeldas mõnuga edasi, minul tuli piir ette. Varsti hõigati et sauna saab, erilisi huvilisi aga polnud ja endalgi polnud selleks tuju.
Rahvas aga sumises juba õlleka moodi ja alko hakkas otsa saama. Ma küll kellaajast midagi ei teadnud, aga kui Margus lahkuma hakkas mõtlesin temaga kaasa minna, üritus ei paistnud enam midagi uut pakkuvat. Margus hää inime viis mu KEKki, keerasin põhku ja vaatasin kella – 2, normaalne aeg.

Pildirida SIIN.