Joomla! Volunteers Portal

Nonii, nüüd on siis aeg rääkida mis toimus eelmisel nädalavahetusel. Mul on selleks ka 'korralik' pildimaterjal toeks pakkuda, mööndustega, aga siiski Tähendab, poistel oli plaan enne ühe täpikese ilmale tulekut veel natuke viina võtta, ja päev, millesse jääb ka jalgpall, oli selleks suurepärane.

Alustasime juba varakult – kell kolm. Kaido vuras oma vokiga minu juurde, jättis selle ja mõningad jalgpalli puudutavad tarvikud kuuri, samas võttis halja Pööriöö hõlma alla ja nii meie jalutuskäik võiski alata.

Kuna viimasest maratonist jäi Kaidol üles pitsa välja tegemine, siis otsustasimegi ka selle vea kohe parandada. Pitsa aga polnud eriti teemaks, võtsime suuna hoopis Püssirohukeldrisse õhtusöögile. Ilm oli igati ilus, jahedavõitu, aga kuiv (kuigi ma juba ilm.ee vahendusel teadsin, et see on muutumas). Teel võtsime ka paar tuisunapsu (Y).
Püssirohukelder võttis meid vastu üsna hõivatud laudadega. Meil oli aga pisuke plaan natuke ka oma hõlmaalust kraami tarbida. Ei jäänud meil muud üle kui lava ees lauas platsi võtta. Toidud tellitud, naudime kohvi. Samal ajal üritame veeklaasist teha viinaklaasi. Tõsiste akrobaatiliste oskuste saatel üritab Kaido selja taga klaasi täita. Ma hirnusin kui hobune, sest oleks ta pisutki vääratanud, oleks tal tagument märg olnud – kõnni siis märja peega ringi Aga õnneks piiskagi ei raisatud ja kõik jäi kuivaks. Poolteist tundi möödunud, toidud söödud – minek.

Pilt mis meile laua tagant Püssikas vastu vaatas Koht kus me algselt olla tahtsime Ja siin siis oleme meie, otsustame oma tänast õhtut jäädvustada

Mnjaa, kuigi tagument Kaidol kuivaks jäi, said märjaks tema varbad. Ei, keegi ei teinud alla. Väljas oli lihtsalt ilm ära vahetatud ja see vihmake sadas suure tuule saatel nii silma, kõrva, kui ka kraevahele. Jalutasime tükk maad maha ja ilm oli ikka üsna kole. Vahelduseks isegi istusime ühe maja trepikoja ukse ees, et oodata vihmahoo rahunemist. Siin küpses ka plaan üks Pööriöö teisele seltsiks võtta, kuna õhtu oli veel pikk ees. Pealegi oli Feenoks lähedal.

Kui me Filosoofi jõudsime, oli juba paras olla Minul oli kõik kuiv ja soe, aga Kaido varbad ei andnud talle rahu. Istusime pisut kuuri all ja mõtlesime millised oleksid järgmised targad sammud. Lõpuks siis võttis Kaido minu nõu kuulda ja kutsus takso. Kuniks masin teel oli, korjasime aiast õunu, panime asjad kokku ja võtsime tänava äärde ootele.

Sellised näeme me välja Filosoofis Siin oleme me taksot ootamas

Elektritakso viis meid Kaido juurde, Kaiod jooksis jalanõusid vahetama, mina jutustasin taksojuhiga, Kaido saabus, ja siis viis elektritakso meid Tammekale. Kaido läks välja ja mina jutustasin veel taksojuhiga. Nimelt alles lõpus selgus, et tegu on vana tuttavaga

Ilm oli sama nigel kui ennegi. Tammeka prožektorite valguses oli näha kuidas kallab. Täpselt sama ilus ilm oli ka siis kui Nõmme-Kaljult viimati punkti võtsime, seega võis seda heaks endeks nimetada...

Koos meiega saabusid ka Silver naisega ja Üllo. Üllo oli täna meie masti – tal oli kaasas Pööriöö Valasime ühe siis plastpudelisse välja ja liikusime staadioni äärde. Teisigi tuli ja joogitarbijaid oli omajagu peale meie kahe

Vaat nii koledalt sadas Esimesed kohalolijad staadionil

Mäng läks käima ja fänlus mühas ning püro põles. Ausalt oli alkoholi tase üsna üle tavalise normaalsuse piiri. Lõime Kaidoga kahekesi trumme, nagu vanadel headel aegadel ja loomulikult sai ka kõvasti lauldud. Mängu ennast sai kuidagi vähe nähtud. Seda, kuidas meile värav löödi, juhtusin nägema, vaatasin just sinnapoole, aga muidu nagu muud toimetused võtsid tähelepanu ära. Kaja oli ka lastega mängu vaatamas, aga tema küll ei maininud, et ma üleliia purjus oleksin

Ja mäng võib alata Fännikari, kellega mul oli au kohal olla Väravaolukord kust midagi ei sündinud. Üldiselt paistis kogu mäng minu jaoks sama teravana kui see pilt.

Kui mäng läbi sai, oli pettumus küll, aga no mis sa teed. Rahvas kadus tribüünidelt kibekiiresti, meie aga hakkasime alles asju kokku korjama. Õnneks meil palju midagi polnud ja fännidest keegi kohe ka minema ei tormanud. Jutustamise saatel jalutasime Goša ruumi juurde. Siin siis väikesed arutlused ja lahkuminekud.

Lõpuks liikusime neljakesi: Kaido, mina, Mällar ja Sani. Purjus olid kõik, Mällar ehk vähem. Otsustati Konsumisse minna, aga mitte haljast juurde tooma vaid Mällar tahtis vist õlut ja teised miskit hamba alla.

Seltskond kes alles jäi Teravam nägija leiab pildilt ka Kaido Gosa tuli meid veel ära saatma

Kui Konsumi juurde jõudsime, olin mina nii purjus, et otsustasin õhuvahetuse mõttes mitte poodi minna. Olin siis akende taga, toetasin vastu metallpiirdeid ja jälgisin teiste toimetusi. Lõpuks võtsin telefoni kätte ja mõtlesin Kajale helistada, et ta mu kodu ära viiks. Siis aga mõtlesin, et pisut tuleb ikka jalutada, liiga purjus on olla et kodu kotile pugeda... Samas aga kirjutasin SMSi: „Mina, jyri z olen purjus kyi taarakan ja motlen naise jarele kutsumisele. Teised on poea, Kanosmid” Vigu oli palju sellepärast, et sõrmed olid jummalast jääs...

KAHJUKS ROHKEM PILTE PAKKUDA POLE; LIHTSALT POLNUD MEELES TEHA.

Kui Kaido poest väljus, pugis parasjagu rukkipala, pistsime selle koos nahka. Kurat, maitses hästi! Otsustasin veel kaks sellist tuua ja käisin ikkagi poes

Ja siis jalutasime Riia tänavat pidi kesklinna poole. Kulgesime, oleks targem öelda. Sani keeras Ekraani juures üle tee, endal Pööriöö pära pudeliga kaenla all ja kadus pimedusse. Teised ei pannud seda justkui tähelegi...

All linnas külastasime Fastersit, aga et mitte sealt midagi osta, vaid Mällari sõbrad nõmmekaljukad olid siin. Lõpuks jalutasime kolmekesi õllekeldrini Rüütli tänaval, siin lahkus meie juurest Mällar. Meie Kaidoga aga jalutasime Krooksu.

Krooksus polnud midagi muutunud, sama kõle, sama jube. Mõned külastajad olid end Halloweeni puhul 'üles löönud.' Meie närisime siin partii praeleivakesi ja otsustasime kodu poole tuulutada.

Kahetsusega tuleb siinkohal märkida, et elus esimest korda on mul alkoholist kerge mälukaotus ja ma tõesti ei tea kuidas me Filosoofi jõudsime. Üsna tõenäoliselt üsna otse üle Toomemäe, aga täpselt ei tea :S

Tähendab, Filosoofis oli pilt taas ees. Istusime kuuri alla toolidele ja muljetasime. Jõime ära pudelitäie Vytautast. Siis aga otsustas Kaido voki selga hüpata ja kodu poole kedrata. Võtsin minagi siis nõuks tuppa ronida, teha üks võiku ja siis magama keerata. Ehk siis õhtu sai lõpu pool üks.

Muuseas, peab mainima, et Pööriöö on ikka hea kraam, sellest ei tulnud peavalu. Üldiselt pole joomine just tark tegu, aga kui juua, siis ikka korralikku kraami