Joomla! Volunteers Portal

Ma isegi ei tea kas sellest on mõtet kirjutada, aga sisetunne käsib seda teha. Nimelt siis kirjutan täna sellest kuidas riik tavainimest karistab. Saan aru, et seadused on kõigile, aga kas kõik seadused peavad olema nii jäigad kui rikkumine on olnud mitte kedagi kahjustav?
Nimelt siis tegin tuludeklaratsiooni, naisega kahepeale veel. Kõik oli ilus ja kena, kinnitasime ära, paar päeva hiljem saime sellise teate:

Olete olnud perioodil 15.02.2014 - 14.02.2015 maksuvõlglane, sellest tulenevalt ei rakendu Teile kiire 5 tööpäevane maksutagastus. Tulumaks tagastatakse hiljemalt 01.07.2015 või 01.10.2015.
Ülaltoodud põhjustel tagastame enammakstud tulumaksu Teie tuludeklaratsioonis märgitud pangakontole pärast deklaratsiooni läbi vaatamist.

Hakkasin asja lahti harutama. Helistasin Maksuametisse, sealt uuriti ja öeldi, et eelmise aasta alguses olin ma maamaksu maksmisega kaks nädalat üle läinud. Tõdesin telefoniteenindajale, et see on nüüd totaalne absurd mille pärast inimesi karistada. Ütlesin, et tema pole selles süüdi ja soovisin kena päeva. Aga rahu ma siiski ei saanud. Kolistasin E-Maksuametisse sisse, vaatasin nõudeid ja tõesti, 12.80€ oli jäänud lühiajaliselt maksmata kuna ma polnud sellekohast teadet saanud. Igatahes oli mul närv tõsiselt must, et miks mind ja minu naist selle pärast karistatakse. Tühise summa pärast kuskil eelmise aasta alguses on rakendatud tavalise inimese suhtes mingit seadust mis KOHUSTAB riiki mulle lihtsalt, vabandage väga, perse trukkima? Ja seda minu enda rahadega? Kirjutasin siis maksuametile ka kirja, aga hoidsin teadlikult madalat profiili:

Tervist!
Tuludeklaratsiooni esitades ja kinnitamisele saates sain teate, et olles olnud maksuvõlglane, ei saa ma enammakstud tulumaksu niipea kätte. Uurisin. Jah, selgub, et 2014 aasta alguses oli maamaksu maksmine mõned päevad üle läinud, kuna teie poolt ei olnud tulnud vastavasisulist teavitust (nagu näiteks sel aastal tuli). Igatahes sai see makstud mõnepäevase hilinemisega.
Olles täisväärne Eesti Vabariigi kodanik, kes pole TAHTLIKULT eksinud siinsete seaduste vastu, tunnen, et riik on käitunud minuga pahatahtlikult. Kas mõnepäevane maksuvõlg, summas pea 13 eurot, on selline asi mille pärast PEAB riik mulle "TAGASI TEGEMA"?
Vastust ootama jäädes.

Vastuse sain paar päeva hiljem:

Tulumaksu hilisem tagastamine pole pahatahtlik tegevus ega tagasimaks. Seaduse silmis pole oluline, kas tulumaks tagastatakse 15.veebruaril või 1.juulil (või ükskõik mis päeval nende kahe päeva vahel), seega Maksu- ja Tolliamet võib ise otsustada, kellele ja millal tulumaks tagastada. Ja kuna MTA kasutab kõiki võimalusi maksumaksjate õiguskuulekuse tõstmiseks siis oli võetud kasutusele niisugune mõjutamise meetod. Ametnikuna ma ei tohi hinnata MTA tegevust, lihtsalt seletan miks oli niisugune otsus vastu võetud.
Te kirjutate et hilinesite maksmisega mõni päev ja ilmselt peate summat väikseks, aga MTA ei saa kehtestada mingit ajalist või summalist piiri maksuvõlgnike ja mitte maksuvõlgnike eraldamiseks. Siis me peaksime hakkama seletama isikutele et miks, näiteks, 1.aprillil laekunud maamaksu me ei pea võlaks ja tagastame järgmise aasta tulumaksu võimalikult kiiresti ja kunagi sügisel laekunud maamaksu peame võlaks. Sama on ka rahalise vääringuga - on kohalikke omavalitsusi mis on juba enne 1.aprilli välja arvutanud selle maamaksu, mille peab nendele MTA kandma ja ootavad seda väga, et näiteks parandada teid või tänavavalgustust. Ja kui mitu inimest jätavad isegi väiksed summad tasumata siis KOVil jääbki töö tegemata.

Nagu ma arvasin, siis ega midagi tarka ei tule, et tuginetakse seadusele ja kõik. Aga et ma olen juba lahtunud (kuigi mõru maitse on ikka suus), siis saatsin lihtsa vastuse ametnikule:

Saan aru, et Teie ametnikuna pole milleski süüdi, lihtsalt tundub absurdne, et 13 eurot võrdsustatakse totaalsete maksupetturitega. See oleks sama nagu pisirikkumine võrdsustada tapmisega. Pealegi tegime tuludeklaratsiooni abikaasaga kahepeale ja tänu minu pisieksimusele oleme nüüd kahekesi ootel, mis annab absurdsusele lisa juurde. Usun, et te inimesena pigem jagate minu mõtet, aga mis seal ikka, olgu siis meil jäik seadusandlus, ärategemine, peame hakkama saama. Tänan tähelepanu eest.

Sellele enam vastust ei tulnud, aga ega ma tahtnudki. Tundub siiski ülekohtune, aga mul pole muud midagi teha kui käed üles tõsta ja karjuda rõõmsal häälel: „Sellest riiki me tahtsimegi!”