Joomla! Volunteers Portal

Minu reisilised ja raudvara – vasakult Jutta-Johanna ja MilviOlen viimastel aastatel üritanud teha pisutki sugupuud. Enamuse sellest olen saanud korjata vanimatelt sugulastelt. Aga nagu me teame, iga inimese teekond lõpeb kunagi. Teinekord venivad asjad nii kaua kuniks inimene ongi siit ilmast lahkunud ja siis pole enam midagi muud teha kui ennast ja oma laiskust süüdistada.
Alles hiljuti lahkus vanaema vend, vanaemast kümme aastat noorem Valdek. Temalt ei saa ma enam midagi küsida (kuigi oleks olnud mida küsida). Mõni nädal tagasi oli vanaema 85 aasta juubel. Enamusele pole sellist iga antud. Õnneks olen ma temalt suutnud päris palju infot välja pumbata, aga kindlasti on sealt veel mida pumbata. Vanaema juubelil oli vanatädi Milvi. Küsimuse peale kuidas tal tervis, sain ka justkui hoiatava vastuse – kasuta teda kuniks on antud. Ma loodan, et ma sellega kedagi ei solvanud, aga tulevikku ette ei näe ja me kunagi ei tea kuna meist keegi ära võetakse.

Selle pika ja masendava sissejuhatuse kokkuvõttena sai siis sel möödunud nädalavahetusel käidud Tõrvas, võetud peale vanaema ja vanatädi ning keerutatud ringi neil aladel kust me/nad siis pärit oleme. Häbi tunnistada, aga sellist ringi olen ma planeerinud juba kolm aastat! See, millest autos räägiti, sai kõik mikrofoniga salvestatud, et kunagi salvestis ette võtta ja ära dokumenteerida. Selle kahe tunni sisse mahtus lugusid suguvõsast, muidugi ka niisama heietust :P
Leebikult võtsime suuna Vanamõisa peale. Ma isegi ei teadnud, et siin oli varem Leebiku mõis. Mingil veidral kombel on Leebiku asula siit paari kilomeetri kaugusel Mõisa alad ulatusid siit aga üsna kaugele, on Milvi elukohtki just osakene selle mõisamaadest mida jagati sõjas käinutele.
Vanamõisast liikusime Talnamõisa. Siit on pärit vanaema pool – Jaakson'id. Siit tegime põike ka kuskile võssa, mina mäletasin, et sealt sai otse, aga tee oli liiga kole, seega keerasime tagasi Talnamõisast liikusime üle Vanamõisa Lemski peale. Siit on pärit Mägi'de liin. Vana-vanaisa maja vaatasime erilise hoolega. Nagu Milvi ütles, et siin on nii palju muutunud, et varsti on raske arugi saada kus oled. Ja tõsi ta on, vanasti oid siin suured laiad põllumaad. Kabelimetsast sai minna otse üle põldude sinna metsateele kust sai Valli juurde... Nüüd aga - võsa.
Lemskist sõitsime üle Pori Lõvele. Lõvelt sõitsime taha Kurvitse järve äärde ja sealt tagasi. Ja siis üle lõve Viljandi poole Pori taha, kust on pärit Mats Mägi. Siin küll mingit pidepunkti täpse asukoha mõistes ei ole, aga paik on nüüd teada.
Sellega saigi ringike ühele poole. Üle Riidaja sõitsime Milvi tädi juurde tagasi. Minu mitu aastat edasi lükatud reis sai kahe tunni ja kuuekümne kilomeetriga läbitud. Ja mida ma loll nii kaua küll ootasin?!

Tänan siinkohal oma vanaema ja vanatädi, et nad selle reisiga nõus olid. Näeme veel!