Joomla! Volunteers Portal

Minu naised registreerimiselHõissa pulmad! Seekord mitte omad, vaid „võõrad“ Nimelt Kaja onu Janar otsustas peale kümneaastast naise proovimist Annaliisale ka rõnga sõrme sokutada ja seda igati vääriliselt Et pruutpaar elab Valgas, siis oli loogiline, et ka registreerimine toimub just selles linnakeses. Registreerimise päevaks oli nende esimene tutvuse tähtpäev, mis siis eelmainitult jäi täpselt kümne aasta taha.
Jõudsime kenasti Valka, kella kolmeks, nii nagu olema pidigi. Enamus rahvast oli juba kohal ja pisut enne kolme saabus ka pruutpaar. Saabus uhkel vanal sinisel Volgal, pruut riietatuna valgesse ja peig gängsterilaadsesse hõbedasse ülikonda.
Registreerimine toimus nii nagu ikka: keegi peab kõne, siis allkirjad, sõrmused ja musi. Lisaks esines üks peretuttav lauluga. Registreerija juttu ma praktiliselt ei kuulnud, kuna Kadi otsustas, et vaikses ruumis peab keegi ikka häält ka tegema Kõndisin siis lapsega ukse taha, et õhustikku mitte ära rikkuda. Muuseas, keegi võiks Valga registreerimistoa ukse ära õlitada, et see liikudes nii hullumoodi ei krääksuks :P
Kadi pulmaauto otsas ratsutamasJa siis, ametlik osa möödas, sõideti Valga peal ring ja maanduti kaupluse Siili Keskus juures. Pruutpaar läks oma esimesele leivaostule. Et rahvast oli palju, siis leiba läks pruutpaar ostma ainult fotograafide saatel.
Edasi algas sõit Hummulisse. Et vana Volga just kiire masin pole, siis autode rivist üritasid mööda tuisata nii väikeautod kui rekkad. Kohati tundus see päris närvi ajavat, aga õnneks midagi ei juhtunud.
Hummulis maanduti mõisa südamesse kus asub praegu kool. Siin tehti mitmed erinevad kaadreid pidulistega ja mõned kaadrid ka koolis sees, aga ilma pidulisteta. Hummuli kool on koht, kus mõlemad on koolipinki nühkida saanud ja mille taguses pargis leidis aset nende esimene kohtumine
Hummulist sõitsime edasi Kalme veskisse. See koht on palju lahedam kui tee pealt paistab Siin olid valmis pandud peolauad ja muusikute varjualune. Peale mõningast vaba aega jätkus pulm šampuse ja söömisega.
Et Kadiga oli siin raske jännata, ta ei seisa ju pudeliski paigas ja kõik ojakeste-veesilmade servad olid ju käsipuuta, siis viisime ta Tõrva emale hoida. Ausalt, see oli igati õige otsus ja siit edasi oli pulmas olemine selge rahu, vabadus ja nauding
Pulmaoksjoni viinMis siis ka toimus? No pulmavana võttis aegajalt sõna ja tegi traditsioonilisi mängukesi. Loomulikult tantsiti maha ka avavalss, jagati pulmaameteid ja võeti tooste. Kui nüüd mõelda, siis pulmavana väliseid kõnesid nagu polnudki, kui välja arvata minu pisike toostikõne.
Kui hämarduma hakkas, oli aeg ära saata Annaliisa neiupõlvenimi. Selleks aerutas pruutpaar järvele ja saatis iga nimetähe kohta taevasse ühe kuumaõhupallikese. Need sigudikud aga vajavad üsna pikka süütamis- ja soojenemisaega. Kolmanda tähe pall aga otsustas üldse mitte lendu tõusta! Aga, selle peale oli noorpaar mõelnud – tagavaraks oli auto rikkalikus varustuses üks pall olemas Seega sai ikka kogu nimi taeva poole teele.
Ööhämaruses toimus pulmaoksjon. Võtsime sellest aktiivselt osa, üritasime ära osta õhtusööki pruutpaari juures ja matka matkarajal. Kahjuks aga me ühtegi neist ei võitnud, ülelööjad olid liiga agarad
Meiepoolne mõttetera pruutpaarileSüdaöö paiku mängiti maha pruudikimp. Kahjuks ei õnnestunud mul seda näha, eemalt, kui autoparkla juurest tagasi liikusin, siis lõppu ma veidi kuulsin. Nagu aga aru sain, siis kimp läks viskamisele.
Ja loomulikult oli pidulik tordi söömine ja kohvi joomine Tort oli neil selline, nagu meiegi alguses plaanisime, et tükikesed on juba valmis ja et lõigatakse ainult ülemisel korrusel olevat ümarat tordikest. Peale tordi maiustamist aga hakkaski nagu asi lõpupoole kiskuma. Janar palus, et kuniks bänd veel mängib, võiks ikka tantsu lüüa No kuidas me saime ära öelda!
Et me Kajaga mõlemad tulisemat vett tarbisime, siis oma auto jäi meist parklasse maha – Paul viis meid Tõrva tuttu ära.