Joomla! Volunteers Portal

Oli suvepäev nii soe ja taevas pilveta,
end me purjek seadis kodurannast lahkuma.


Seltskond...või midagi sellist. Palav oli, väga palav ilm oli. Ja tegelikult pilved ka olid, suured ja väikesed, mõned vettki täis. Ja kui fännid olid koondunud, saabus Kalle, kingikotiga. Pisikese tseremoonia saatel võttis Kaido kingi üle. Kott oli täis seda vett mida õlleks nimetatakse. Ja õllet oli palju - kaksteistkümmend tükki! Õllejoojaid oli täna aga vähe - tervelt üks tükki! Aga see üks tükk oli korralik poiss ja lahendas kingitust mõnuga. Teised lahendasid muud – laudurit mahlakesega. Ja väljas paistis kord päike, kord sadas nii et pidime tee äärde seisma jääma. Tuju oli kõigil hea ja teekond pealinna kadus kui kõhutuul.
Kuskil Kükita kandis andis Mällar esimese arvustuse Kalle kingitud Pullside kohta. Seda ilmekat ja toredat kokkuvõtet saab ka oma silmaga näha ja kõrvaga kuulda.
Staadioni juurde jõudsime vast pool tundi enne mängu. Otsisime üles asjad mis meeskonnabussiga siia saatsime ja suundusime tribüünidele. Turvad ei tahtnud meid kohe sisse lasta, et kus pilet on, kuigi piletineiud meile tasuta suusõnalised piletid kaasa olid pannud Aga see kommunikatsiooniviga turvade ja piletikassa vahel klaariti kiiresti ära ja varsti olime juba tribüünidel.
Asjad said kiirelt üles ja jõudime külastada ka tualetti ning nii mõnedki jõudsid ka baarileti sabas ära seista, näiteks mina (häid küüslauguleivakesi ju müüdi!).
Mäng käis ja TOP 5 fänlus käis samamoodi. Vahepeal piilusin ka vastasfänne keda kuidagi nigelalt sellise suure linna kohta on. Vastas-seltskond Vahepeal, kui pisut hinge tõmbasime, oli neid ka kuulda, aga üsna kesiselt.
Seltskond staadionilÕige pinnapealselt ka mängust. Flora esimene koll oli meile kerge ehmatus, aga selle neelasime alla. Kui vastaste värava all mingi väga kahtlane sabistamine käis ja pall võrgus lõpetas, siis oli meil lõbu laialt – Tenno viigistas! Varsti helistas Tenno ema ja lubas meile šampuse välja teha Meeldib!
Poolaeg kadus kuidagi kiiresti ja varsti olid mehed taas platsil ning meil laulud suul.
Teisel poolajal tõmbasime endile ise külma dušši kaela – Lorenzi kerge eksimus viis vastased juhtima – omavärav. Kurb ta ju oli, aga aega ka veel oli. Aega oli sinnamaale kui taaskord Tennol õnnestus värav lüüa! No me pidime tribüünidel suisa lolliks minema Ja Mällar peaaegu et läkski, avastasime seda alles siis kui ta juba turvameestega staadioni ääres maadles Mällar maadleb Ja kuigi Flora viimase otsa mängust surus, ei suutnud nad meie vastu midagi – 2:2 viik oli tõsiasi ja kolm nendest väravatest lõi meie meeskond! Igatahes olime ülimalt õnnelikud, oleme siiamaani Ja laul, olenemata sellest, et mäng lõppenud oli, ei tahtnud vaikida.
Lõpuks korjasime oma kola kokku ja läksime bussi juurde. Saime paraja šoki osaliseks – bussil kõik aknad täiesti lahti ja uksed lukustamata. Teadisme täpselt, et kõik sai enne mängu kinni. Kuidas aga kõik avanes, selleks meil vastust pole. Igatahes polnud bussist midagi kaduma läinud, isegi esipingil laadimises olev mobiiltelefon oli oma õige koha peal.
RahuloluJa siis, toidupoest läbi ning tagasiteele Tartusse. Teel räägiti igasugu põnevaid jutte, mõned neist said ka linti. Näiteks see lugu mida fännid arvasid mängust ja mängijatest. Soovitan seda pala ka mängijatel endil vaadata Üks lugu sai veel, Mällari monoloog, aga selle sisu ei kuulu avalikustamisele, vähemalt mitte praegu veel :P
Tamme staadionile jõudsime kuskil öösel peale ühte. Ajasime veel juttu kuniks siis laiali valgusime. Mällar tegi tsirkust, seda oli kohati väga valus vaadata ning see päädis vere ja kriimudega :S Aga ei midagi, päev oli korda läinud ja kõik jõudsid turvaliselt kodu.